Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi kollektsioon täienes uue eksponaadiga, milleks on Edelaraudtee diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717. Tegu on viimase säilinud seda tüüpi vaguniga Eestis, mis tõsteti täna Haapsalu jaama teisele teele, kus seda saab edaspidi iga huviline uudistama tulla.
Sündmusega tähistab muuseum diiselrongide liikluse sünnipäeva, sest just 26. juulil 1935 alustas Tallinna-Haapsalu liinil sõitmist Eesti esimene algeline diiselrong „Lendav läänlane“.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul on Edelaraudtee vagunit oodatud muuseumi eksponaatide sekka pikka aega. „Haruldane vagun on heas seisukorras ning väärib nii Eesti kui Euroopa kontekstis unikaalse raudtee- ja tööstusajaloo eksponaadina säilitamist ning riigile kuuluva museaalina arvele võtmist,“ sõnas muuseumi juhataja Talis Vare eksponaati vastu võttes. “Tänasest ootame kõiki huvilisi ligi 37 tonni kaaluvat ainulaadset vagunit uudistama Haapsalu jaama teisele teele.”
Vare tunnustas eksponaadi eest Go Groupi tütarettevõtte Go Crafti raudteeveeremi üksust, kelle initsiatiivil vagun muuseumi kollektsiooni täiendama jõudis ning kes vaguni enne üleandmist renoveeris. „Go Crafti poolt on tõesti väga missioonitundlik olnud soov vagunit tulevaste põlvede jaoks säilitada. Samuti väärib märkimist asjaolu, et vagun sai Go Crafti kulul ning teostuses uue ja värske värvkatte,“ ütles Talis Vare.
Go Groupi juhi Jüri Etverki sõnul on diiselrongi juhtvagun osa raudtee-ajaloost ning ettevõtte missiooniks on selle säilimisele kaasa aidata. „Kahjuks on väga palju Eesti raudtee ajalugu jõudnud muuseumi asemel vanametalli kokkuostupunktidesse. Meie transpordi ajalugu väärib paremat kohtlemist, seetõttu otsustasime initsiatiivi näidata ja panustada omalt poolt raudtee kultuuripärandi säilitamisse,“ ütles Etverk.
Edelaraudtee rongikoosseisus sõitnud vagun ehitati 1985. aastal Riia Vagunitehases, kus sellele omistati tähis nr DR1A-239-4 ning ehitati BLRT masinaehitusettevõttes ümber juhtvaguniks numbriga DR1BJ-2717 aastal 1999. Diiselrongid DR1B ja DR1BJ olid Eesti raudteedel liikluses kuni 2014. aastani.
Muuseum ostis vaguni vanametalli hinnaga (12 000 EUR), Kultuuriministeerium toetas selle transporti Haapsallu poole summa ulatuses (7000 EUR).
Diiselrongi juhtvaguni DR1BJ-2717 ajalugu
Koostas Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi teadur Tõnu Tammearu
1995. aastaks oli riigiettevõtte Eesti Raudtee rongisõitjate kahaneva arvu ja ühiskonna autostumise tingimustes jõudnud olukorda, kus paljude raudteelõikude teenindamiseks ja hulga vanade Ungari 4-vaguniliste diiselrongide D1 liiklusest kõrvaldamise vajaduse tõttu tuli veeremiparki täiendada 2-3-vaguniliste lühirongidega. Selliseid väiksemaid moodulronge otsustati hakata looma pargis juba olemas olnud veidi uuemate 1980. aastate 6-vaguniliste Läti diiselrongide DR1A baasil, mille moderniseerimist (remotoriseerimist) rongideks DR1B oli Balti Laevaremonditehases alustatud 1994. aastal.
Balti Laevaremonditehase insenerikeskuses valminud projekti järgi ehitati diiselrongide DR1A haakevaguneist (vahevaguneist) osa ümber juhtvaguneiks. Haakevaguni üks tambureist asendati juhiruumiga, tambur aga viidi üle vaguni 4. akna asemele koos kere vastava tugevdamisega. Juhiruumi ja uue tamburi vahele loodi vahesalong suurte käsipakkidega (nt lapsevankrid jms) reisijatele ning WC. Pärast ümbertegemist jäi sellisesse juhtvagunisse haakevaguni senise 128 istekoha asemel 96 istekohta – 84 suures salongis ja 12 väikeses salongis. Esimesed 2 taolist juhtvagunit valmisid Eesti Raudtee tellimusel Balti Laevaremonditehases 1995. aasta detsembris, 1996. aastal järgnes 6 juhtvagunit ning 1997. aasta jaanuaris valmisid viimased 2 juhtvagunit.
Kokku ehitas BLRT haakevaguneist 10 diiselrongi juhtvagunit DR1BJ 2709-2718. Edelaraudteele üle antud vaguneist kohandati 2002. aasta sügisel vagunite DR1BJ-2717 ja 2718 reisijateruumid esindusrongi „Johanna“ tarbeks. Diiselrongid DR1B ja DR1BJ olid Eesti raudteedel liikluses kuni 2014. aastani.